Blogi

Riiklik statistika näitab, et Eesti inimesed ja nende ettevõtlusjulgus on aastatega aina paranenud, ent eduka ettevõtte käivitamiseks ei piisa alati üksnes julgusest. Kasulikke nõuandeid alustavatele ettevõtjatele jagab Coop Panga ärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.

Möödunud aastal oli Eestis üle 200 000 aktiivselt tegutseva ettevõtte – viie aastaga kasvas nende arv peaaegu 14%. Enim on juurde tulnud osaühinguid: 2023. aastal oli neid 21% rohkem kui 2019. aastal. Mittetulundusühingute arv kasvas neil aastal ligi 10%, füüsilisest ettevõtjate arv langes ligi 14%.

Viimastel aastatel on kasvanud kõige enam just väikeettevõtet arv, kus on vähem kui 10 töötajat – kui 2019. aastal oli selliseid ettevõtteid üle 125 000, siis 2023 aastal juba ligi 146 000.

1. Milline on sobiv ettevõtlusvorm?

Kui oled mõelnud enda äri alustamisele või plaanid seda lähiajal teha, siis kindlasti on sul tekkinud küsimusi, milline ettevõtlusvorm võiks sinu ideega kõige paremini sobida. Ettevõtlusvormid erinevad üksteisest algkapitali, osanike vastutuse osakaalu, äriühingu juhtimisorgani ja raamatupidamise korralduse poolest. Eestis on kõige enam levinud ettevõtlusvormid osaühingud (OÜ) ja füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE). Lisaks saab Eestis asutada täisühingu, usaldusühingu, tulundusühistu, mittetulundusühingu ja aktsiaseltsi. Eri juriidiliste isikute kohta saad täpsemalt lugeda äriregistri lehelt.

Täisühing ja usaldusühing on küllaltki vähe levinud äriühingute vormid, mis sobivad suurema hulga osanike kaasamiseks. Ka tulundusühistu saavad asutada vähemalt kaks isikut. Aktsiaselts on keerulisem ettevõtlusvorm, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital, mitmetasandiline juhtimisstruktuur ja suur kapitalinõue.

Kokkuvõttes sobivad alustavale ettevõtjale tavaliselt kõige paremini FIE või OÜ. FIE eeliseks on lihtsus ja puuduseks suur omavastutus. OÜ-l on omavastutus väiksem ehk tegemist on täiesti iseseisva ärikehaga, kuid paberimajandust mõnevõrra rohkem – näiteks on osaühingul iga-aastane majandusaasta aruande kohustus isegi juhul, kui majandustegevust ei toimu.

2. Alustava ettevõtte toetused

Alustava ettevõtte toetus on olemas nii töötukassal kui riigi tugiteenuste keskusel. Lisaks tasub tutvuda kohalike omavalitsuste poolt pakutavate toetustega, kust võib samuti leida sobivaid rahastusvõimalusi. Alustajatele suunatud toetus on olemas ka PRIA-l (põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet). Selliste toetuste andmise eesmärk on soodustada kasvupotentsiaaliga alustavate ettevõtjate jätkusuutliku müügitulu kasvatamist ja töökohtade loomist.

Toetuse tingimused ja nõuded taotlejale on igal rahastajal erinevad. Näiteks töötukassa alustava ettevõtte toetus näeb ette, et ettevõte ei tohi veel asutatud olla, samal ajal kui EAS-i toetused eeldavad vastupidiselt, et ettevõtja on vähemasti mõnda aega juba tegutsenud. Starditoetuse puhul peab ettevõte olema kantud äriregistrisse, aga ei tohi olla tegutsenud pikemalt kui 24 kuud.

Kõige tüüpilisemad ettevõtte toetused, mida oma äri käivitamiseks kasutatakse, on starditoetus ja EVAT ehk töötukassa poolt pakutav ettevõtluse alustamise toetus. Toetuste kasutamine on hea võimalus, mis aitab ettevõttel kiiremini jalad alla saada ja äri käima lükata ka siis, kui endal äriidee rahastamiseks vajalik investeering puudub.

Toetuse kasutamine aitab ettevõttel kiiremini jalad alla saada ja äri käima lükata.


Starditoetuse eesmärk on aidata alustaval ettevõtjal käivitada oma ettevõte ja jõuda kindlaks ajahetkeks soovitud tulemusteni. Starditoetus on mõeldud värskelt alustanud ettevõtjatele, kellel on tugev arengupotentsiaal ning võimekus laiendada piirkondlikku ettevõtlust ja luua juurde uusi töökohti. Enne taotluse esitamist tuleb läbida kohustuslik eelnõustamine maakondlikus arenduskeskuses ja saada eelhinnang oma projektile. Toetuse maksimaalne suurus on 15 000 eurot. Omafinantseering peab olema vähemalt 20%.

Töötukassa ettevõtte alustamise toetus on mõeldud iseendale töökoha loomiseks. Toetust antakse majandustegevuse alustamiseks uue asutatava äriühingu kaudu või füüsilisest isikust ettevõtjana. Toetuse taotlemiseks peab olema töötukassas töötuna arvel ja läbinud ettevõtluskoolituse või omama ettevõtluskogemust või kõrgharidust majanduse alal. Erinevalt starditoetusest makstakse töötukassa toetus välja eraisikule. Toetuse maksimaalne suurus on alates 2021. aastast 6 000 eurot.

PRIA pakub erinevaid toetusi ettevõtjatele, kes tegelevad põllumajanduse valdkonnas või panustavad maapiirkondades kohaliku elu edendamisse. Lisaks toetab PRIA ka mittetulundusühinguid. Kõikidel toetusvoorudel tasub silm peal hoida PRIA kodulehekülje kaudu.

3. Milliseid dokumente on vaja ja milliste kuludega arvestada?

Kui leitud on sobiv ettevõtlusvorm, valitud ärinimi ning tegevusala, saab alustada ettevõtte registreerimist.

Eestis on ettevõtte registreerimine imelihtne äriregistri kiirmenetluse kaudu. See lahendus tõi meile 2022. aastal lausa maailmarekordi, mil ettevõte asutati 15 minuti ja 33 sekundiga. Kiirmenetluse suureks eeliseks on ette antud tüüpdokumendid koos detailsete juhistega, mis muudab teekonna lihtsaks ja intuitiivseks. Tüüpdokumendid on suureks abiks, sest osaühingu asutamiseks tuleb sõlmida asutamisleping ja kinnitada põhikiri.

Ärikeha registreerimiseks on tarvis tasuda riigilõiv. Osaühingu, aktsiaseltsi ja tulundusühistu äriregistrisse kandmine maksab 200 eurot. Füüsilisest isikust ettevõtja, täisühingu ja usaldusühingu registrisse kandmine maksab 20 eurot. Registreerides ettevõtte e-äriregistris kiirmenetluse korras, tuleb riigilõivu tasuda 265 eurot.

Kui kõik dokumendid on äriregistris esitatud ja riigilõiv tasutud, siis antakse kiirmenetluse korral juba järgmisel päeval teada, et ettevõte on registrisse kantud ehk lihtsamalt öeldes valmis.

4. Kuidas valida pank ja avada ettevõtte pangakonto?

Panka valides võiks kõigepealt kaardistada oma vajadused vastavalt tegutsemisvaldkonnale. Kui tegemist on näiteks e-äriga, tasub mõelda läbi, milliseid makselahendusi on plaanis pakkuda. Kui plaan on avada restoran, siis tuleb otsustada, mitu makseterminali oleks klientide mugavaks teenindamiseks vaja.

Iga uus äri peaks hoolega jälgima oma kulusid. Üks võimalus kokkuhoidmiseks on säästa raha põhiteenustelt – näiteks tasuks avada endale pangakonto, mis oleks kas täiesti tasuta või madalata halduskuludega. Tasub tähelepanelik olla, kuna mitmed pangad pakuvad tasuta arveldamist ainult lühikeseks perioodiks ja hiljem lisanduvad iga makse pealt teenustasud ja konto haldamise tasu. Näiteks kodumaine Coop Pank on üks väheseid panku hetkel Eestis, kes pakub ettevõtjatele tähtajatult ja piiramatus mahus tasuta arveldamist ilma igasuguste varjatud tasudeta, andes kaasa ka tasuta deebetkaardi ning suurima sularahavõrgustiku kasutamise võimaluse läbi Coopi kaupluste.

On mõistetav, et alustaval ettevõtjal ei ole alati endal aega teha turuvõrdlust erinevate pankade hindade ja teenuste vahel või omada ajakohast ülevaadet kõige kasulikematest raha hoiustamise võimalustest. Seda kõike saab aga sinu eest teha sinu personaalne haldur. Coop Pank on hetkel ainuke, kes pakub oma personaalset haldurit igale ettevõttele, mitte ainult suurtele ja edukatele. See on nii, sest pank soovib pakkuda tuge ka alustavatele ettevõtetele, et neist kasvaksid suured ja edukat, kes toetaks Eesti majanduse kasvu.

Ettevõtjal on aja kokkuhoidmiseks oluline valida pank, kus saab konto avada ja tehinguid teha ilma selleks pangakontorisse minemata. Tänapäeval peab olema võimalus teha kõiki pangatoiminguid mugavalt ja kiirelt kas internetipangast või mobiiliäpist. Ettevõttele konto avamine endale sobivas e-kanalis võtab Coop Pangas aega ainult mõne minuti. Mobiiliäpis saad teha ja kinnitada mugavalt makseid, jälgida oma laenude seise, anda volitusi oma raamatupidajale jms. Pangakaardi saad mugavalt lisada oma telefoni virtuaalsesse rahakotti ehk walletisse jne.

Ettevõtte kasvades kasvavad ka pangas tehtavate tehingute mahud. Seega tasub panka valides jälgida, milliseid integratsioone ja milliste raamatupidamistarkvarade ja muude teenuse pakkujatega pank koostööd teeb. Tähtis on jälgid ka seda, kas need on eraldi hinnastatud või pakutakse lisateenuseid tasuta. Coop Pangal on tasuta Gateway liidestus tänaseks 12-erineva raamatupidamistarkvaraga ning mugav makselahendus e-poodidele läbi Montonio – viimase puhul hüvitab pank kaupmehele teenustasud, mida Montonio oma teenuse eest küsib.

Ettevõttega tasub arveldada pangas, mis pakub kõiki vajalikke teenuseid ning teeb seda võimalikult soodsalt.


5. Mida peab alustav ettevõtja teadma raamatupidamisest?

Kuidas korraldada oma ettevõtte raamatupidamist? Kas raamatupidamist tasub teha ise või mõistlikum on osta teenust? Millal tasub ettevõttesse palgata päris oma raamatupidaja?

Ettevõtte algusfaasis teevad paljud ettevõtjad oma raamatupidamist ise. Mahu ja keerukuse kasvades tasuks aga finantsasjad professionaali hoolde usaldada. Ühelt poolt annab see sulle kindluse, et ettevõtte raamatupidamine on korrektne ja finantsasjad korras. Teiselt poolt võimaldab see ettevõtjal endal pühendada rohkem aega oma põhitegevusele.

Iga alustav ettevõtja peab tundma raamatupidamise põhitõdesid: kuidas koostada arveid, millal ja missuguseid deklaratsioone ning aruandeid riigile esitada, milliseid makse ja millal tasuda, kuidas palgata töötajaid ja arvestada töötasusid. Peale selle peab ettevõtja olema kursis, millised on tema äri majandusnäitajad ning kuidas kujuneb kasum ja kahjum.

Kui ettevõtte maksustatav käive ületab 40 000 eurot kalendriaastas, tuleb ettevõte registreerida maksu- ja tolliametis käibemaksukohustuslasena. Registreerumisavaldus tuleb esitada kolme tööpäeva jooksul alates hetkest, mil 40 000 euro käibe piir ületati. Kui käive on väiksem, pole registreerimine kohustuslik.

Äriregistri ettevõtjaportaalis on võimalik uue ettevõtte asutamise käigus registreerida loodav ühing kohe ka käibemaksukohustuslaseks ning samas registreerida töötajad.

Alla 40 000 eurose aastakäibega ettevõte tasub registreerige käibemaksukohustuslaseks juhul, kui plaanite osta toodangu valmistamiseks või teenuste osutamiseks kallist põhivara või toorainet, näiteks arvutid, seadmed, tootmisliinid jms. Registreerimine annab ettevõttele õiguse kaupade ja teenuste ostmisel tasutud sisendkäibemaksu riigilt tagasi saada. Sisendkäibemaksu suurus sõltub sellest, kui palju ja missuguse käibe tarbeks kaupa ja teenuseid ostsite. Sellisel juhul peate te tõendama, et tegelete ettevõtlusega Eestis või alustate ettevõtlust Eestis.