Blogi

Eesti ühiskond on koondunud tõmbekeskuste lähedusse, kus igapäevaseks liikumiseks vajalikud vahemaad on väikesed, mida saab mugavalt ette võtta ka elektriautoga. Paljude eestlaste sissetulek võimaldab juba elektriautosid soetada ja ülal pidada, kuigi hetkel on need veel populaarsemad ettevõtjate ja kõrgema sissetulekuga inimeste seas, näitab Coop Panga Liisingu statistika.

Uue elektriauto ostuhind on sisepõlemismootoriga sõidukiga võrreldes sageli kõrgem. Statistika näitab, et elektrisõiduki ostjal on keskmisest kõrgem sissetulek, jäädes 3000–4000 euro juurde leibkonna kohta. Eesti keskmine brutopalk on 1979 eurot kuus, mistõttu näeme, et sellise sissetulekuni jõuavad valdavalt abielus või vabaabielus paarid. Veidi enam kui kaks kolmandikku kõigist Coop Liisingu elektriauto ostjatest on kahe sissetulekuga leibkonnad.

Peamised elektriauto ostjad on inimesed vanusevahemikus 30–40 eluaastat – nemad moodustavad 45% kõigist Coop Liisingu kaudu elektriautode soetajatest. Natuke enam kui veerandi moodustavad 40-50-aastased. Kõige vähem ehk 11% elektriauto liisingu taotlejatest on alla 30-aastased.

Elektriautot ostes mängib olulist rolli taristu

Laadimistaristu kättesaadavus on elektriauto ostmisel üks olulisemaid argumente. Eesti kortermajade juures on see endiselt puudulik, mistõttu eelistavad elektriautot soetada inimesed, kes elavad eramajas või ridaelamus, kus on paremad laadimisvõimalused ning laadimine reeglina ka kordades soodsam. Koguni 43% kõigist Coop Liisingu kaudu elektriauto ostjatest elab eramajas. Samal ajal elab statistikaameti andmetel eramajades vaid veidi rohkem kui veerand ja korterelamutes kaks kolmandikku Eesti inimestest.

Kuigi ka kortermajade elanike seas on elektriautode omanikke, elavad nad enamasti majades, mille juurde on rajatud laadimispunkt. Harva võib linnapildis näha ka esimeste korruste paneelmajade akendest välja ulatuvaid ja autoni veetud pikendusjuhtmeid. Kortermajades elavad elektriautode omanikud kasutavad teistest sagedamini ka linnaruumis paiknevaid laadimispunkte, näiteks töökoha või kaubanduskeskuse lähistel.

Igapäevased sõidud jäävad mõnekümne kilomeetri juurde

Elektriautode populaarsust märkab kõige enam suuremates linnades, ennekõike Tallinnas ja selle lähivaldades, aga ka Tartumaal, kus igapäevaselt on vaja kolmnurgas töö-kauplus-kodu liikuda vähem kui maapiirkondades. Suuremate linnade puhul mängib rolli ka kõrgem sissetulekutase, mis võimaldab soetada uuema ja hetkel veel kõrgemalt hinnastatud elektriauto.

Kuna suurem osa Eesti rahvastikust on koondunud suuremate keskuste ümber, kus inimeste igapäevased sõidud jäävad mõnekümne kuni saja kilomeetri vahemikku, siis pole paljudel põhjust sisepõlemismootoriga sõidukit ülal pidada ning mõistlikum on valida elektriauto, mille ülalpidamiskulu kilomeetri kohta on peamiselt kodus laadides soodsam.

Tänaseks on elektriautode laadimistaristu ja autode areng sellisel tasemel, et Eesti linnades elavad inimesed saaksid oma igapäevased toimetused muretult aetud ka elektriautoga. Need üksikud korrad, kus on vaja ette võtta väga pikk sõit või termomeeter näitab õues 20 külmakraadi, saab planeerida teel olles paarkümmend minutit pausi, et jalgu sirutada ja autot täiendavalt laadida. Kellele see sobib ja kellele mitte, sõltub isiklikust mugavusest.

Ettevõtjad on elektriautod omaks võtnud

Kõige paremini on elektriautod omaks võtnud ettevõtjad – ärikliendid moodustavad 67% kogu Coop Liisingu elektriautode portfellist. Ühelt poolt näevad ettevõtted elektriautodes võimalust panustada kliimaeesmärkide täitmisesse ja vastata jätkusuutlikkuse põhimõtetele. Teisalt toetavad elektriauto valikut madalamad ülalpidamis- ja sõidukulud.

Nii tuleb peale kõrgema soetusmaksumuse tasumist maksta tunduvalt vähem iga läbitud sõidukilomeetri eest. Samuti tuleb elektriautoga harvemini käia regulaarses hoolduses, mis hoiab ka kulusid sellevõrra madalamal. Lisaks on elektriauto liisingutingimused enamasti märgatavalt soodsamad, mis tähendab, et vähem raha tuleb maksta ära intressideks.

Praegu müüdavatel elektriautodel on kõik kaasaegsed mugavused. Kõige populaarsema uue elektriauto margina domineerib Coop Liisingus endiselt Tesla. Seda statistikat toetab nii Tallinna kui Tartu linnapilt, kus võib liikumas näha üha rohkem erinevaid Tesla mudeleid.

Kusagile kadunud ei ole ka Nissan, mis on elektriauto liisingu klientide hulgas populaarsuselt teisel kohal. Ameerika, Jaapani ja Lõuna-Korea tootjate kõrval on hästi esindatud ka Euroopa brändid, ennekõike Prantsusmaa ja Saksa sõidukid.

Suure tõenäosusega ei kao sisepõlemismootoriga autod veel niipea – osalt vajadusest, teisalt võimalustest tingituna ning lõpuks ka isiklike eelistuste tõttu. Tänavu esimeses kvartalis müüdud sisepõlemismootoriga autode hulgas oli juba üle poole erinevaid hübriidversioone ning ka elektrisõidukite populaarsus kasvas.

Oma osa annab selles palgakasv, tehnoloogia ja taristu arenguga langevad tootmiskulud, aga ka automaks, mille keskkonnamõju komponent soosib just elektrisõidukeid. Väga suur osa eestimaalastest saaks kas juba praegu või vähemalt lähitulevikus teha kõik oma sõidud elektriautodega. Ja kes kohe puhtalt elektri peale minna ei taha, saab teha kompromissi hübriidauto valimisega.