Blogi

Alates jaanuarist kehtima hakkav automaks tekitab liisinguvõtjate seas jätkuvalt küsimusi. Coop Liisingu juht Martin Ilves selgitab, kes vastutab registreerimistasu maksmise eest, kuidas seda kõige mõistlikumalt teha, mis juhtub liisingulepingu lõppedes, ning milline on automaksu mõju igakuistele kuludele.

Automaksu jõustumine järgmisest aastast on tõstnud märgatavalt huvi nii sõidukite ostmise kui ka liisimise vastu. Alguses segadust tekitanud maks on nüüdseks selgem ja saame juba arvutada, millised kulud liisinguvõtjat ees ootavad.

Automaks koosneb aastamaksust ja registreerimistasust. Aastamaksu puhul võetakse arvesse nii baas-, CO2 eriheite kui täismassi osa, mida hakkab täiendavalt mõjutama sõiduki vanus. Registreerimistasu tuleb tasuda enne auto registreerimist liiklusregistris ning seal mängib suuremat rolli CO2 eriheite osa, aga ka sõiduki vanus.

Registreerimistasu maksmine jääb edaspidi liisinguvõtja ehk sõiduki kasutaja kanda. Samas võivad müüja ja ostja kokku leppida ka teisiti ning jätta tasumise müüja kanda.

Transpordiameti andmetel jääb keskmine registreerimistasu alla 10% auto hinnast. Registreerimistasu määr tõuseb seaduse järgi 2028. ja 2031. aastal veelgi.

Sõltumata sellest, kas auto soetada tänavu või mõnel järgneval aastal, tuleb ikka tasuda iga-aastast mootorsõidukimaksu. Selle eest vastutab see isik, kes on 1. jaanuari seisuga sõiduki vastutav kasutaja, mis liisinguauto puhul tähendab liisinguvõtja.

Kui liikluskindlustuse puhul oleme harjunud, et peale sõiduki müüki ja kindlustuslepingu lõpetamist saab ettemakstud raha tagasi, siis aastamaksu puhul see loogika ei kehti. Auto omanik või vastutav kasutaja, kelle puhul fikseeriti maksukohustus 1. jaanuari seisuga, peab maksma kogu summa kogu aastaks.

Kui liising lõpeb ja plaanid auto välja osta, siis registreerimistasu maksma ei pea. Sellisel juhul rakendub registeerimistasu alles järgmise omanikuvahetuse korral. Kui plaan on müüa oma senine auto edasi liisingufirmale, et seda edasi kasutada liisinguvõtjana, siis tuleb registreerimistasu maksta, kuna muutub sõiduki omanik.

Registreerimistasu maksmisest pääseb päranduseks saadud sõiduki registreerimisel uue omaniku nimele. Sama kehtib ka liisingu pärimisel ehk liisinguvõtja surma korral, kuna omanikukannet sellega ei muudeta.

Aastamaksu tasumise osas erisusi ei teki ehk kui auto ostetakse liisingust välja, hakkab aastamaksu tasuma sõiduki omanik ning liisingusse võtmisel vastutav kasutaja.

Registreerimistasu tuleb tasuda enne auto registreerimist, kuid liisingu kaudu on võimalik see summa hajutada igakuistesse maksetesse. See vabastab korraga suure summa tasumise vajadusest, suurendades küll veidi liisingumakset.

Alternatiivina saab kaaluda ka muid finantseerimislahendusi, mis aitavad registreerimistasu jagada pikema perioodi peale.

Uus maks ei tähenda automaatselt suuremaid väljaminekuid. Langema hakanud euribor on vähendanud nii kodulaenu- kui liisingumakseid, mis aitab uut maksu tasakaalustada. Näiteks 100 000-eurose kodulaenu ja 20 000-eurose liisingu puhul võib euribori 0,5% langus säästa kuus ligikaudu 50 ning aastas 600 eurot. Sellega katab nii auto aastamaksu kui pikema aja peale ka registreerimistasu. Suuremate laenujääkide puhul tuleb sääst veelgi suurem.

Nii ei pruugi ka autoostu edasi lükkamine uude aastasse rahalist seisu halvendada. Läbimõeldud tegutsemine ja soodsad laenuintressid aitavad automaksu mõju leevendada ning pere eelarvet tasakaalus hoida.