Blogi

Kõige üldisemalt nimetatakse laisaks rahaks seda raha, mida ei kasutata ja mis seisab lihtsalt igaks juhuks tavalisel arvelduskontol. Eestis hoitakse tavalistel arveldusekontodel ligi 15 miljardit eurot – sellest umbes 7 miljardit kuulub ettevõtetele ja 8 miljardit eraisikutele.

Sageli küsivad pangad arvelduskonto omamise eest teenustasu või pakuvad arvelduskontot tasuta, kuid võtavad raha arvelduskontoga seotud pangakaardi või ülekannete eest. Nii võib raha laisklemine tavalisel arvelduskontol maksma minna mitmekümneid eurosid aastas. Selle vältimiseks tuleks võrrelda pankade teenustasusid. Näiteks Coop Pank pakub kõigile kuni 27-aastastele ja alates 55-eluaastast tasuta arveldamist ja pangakaarti, mis ühtlasi toimib ka Coopi kaupluste kliendikaardina – valides Rahnu paketi on tasuta nii makseid kui ka sularaha väljavõtmine Eestis ja Euroopas. Kõigil Coop Panga eraisiku pangakaartidel on peal ka tasuta ostukindlustus.

Pane raha tulu teenima

Kuigi paljud ei tea või sageli sellele ei mõtle, siis nii eraisikutel kui ka ettevõtetel on võimalus oma tavalisel arvelduskontodel olev „laisk raha“ enda jaoks lihtsa vaevaga tööle panna. Eestis tegutsevad pangad, pakuvad enamasti arvelduspakette, mis maksavad arvelduskonto jäägi pealt 0,01% intressi aastas, ent on ka neid, kes maksavad arvelduskonto jäägi pealt 100 korda rohkem ehk arvestatavat 1% intressi aastas. Näiteks kui keskmiselt seisab aastaringi arvelduskontol ligi 5000 eurot, maksab Coop Pank Rändrahnu paketis kliendile arvelduskontole selle eest aasta jooksul kokku ligi 50 eurot.

on mõeldud kindla summa hoiustamiseks kindlaks tähtajaks, näiteks aastaks. Kuivõrd hoiuste intressid on hakanud taas alanema, on hoiustajatel praegu veel parim aeg avada mõistliku intressiga tähtajalisi hoiuseid vähemalt aastaks. Väga lühikeste perioodide kaupa hoiuseid tehes ja siis neid pikendades on tõenäoline, et pikendamise hetkeks jõuavad hoiuseintressid veelgi langeda ja pikendus tuleb seetõttu teha praegusest juba oluliselt madalamalt intressitasemelt.

Sambad pikaajaliseks kogumiseks

Üks lihtsamaid ja tulemuslikumaid võimalusi raha pikaajaliseks kasvatamiseks on raha kogumine teise ja kolmandasse sambasse. Teise ja kolmanda samba pensionifondide juures tuleb alati tähele panna selle valitsemistasusid, et tasud teenitud tootlust liialt ei kahandaks. Kõige levinum viga, mida inimesed pikaaegse kogumise ja investeerimise puhul teevad on see, et oma vara hoitakse kõrge tasu ja kehva tootlusega fondis.

Mõistlik on eelistada madalate tasudega indeksfondi. Teise pensionisambasse koguneb raha automaatselt brutopalgast. Alates 1. jaanuarist 2025 saab II sambasse makseid teha tavapärase 2% asemel ka 4% või 6% brutopalgast – selleks saab avalduse esitada juba täna või hiljemalt 2024. aasta novembri lõpuks – ja riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava sotsiaalmaksu arvelt veel 4%. Kõigil, kes töötavad, tasub raha koguda ka kolmandasse sambasse.

Ka kolmas pensionisammas on vabatahtlik ja sinna saab teha sissemakseid just nii palju, kui keegi ise soovib. See on maksude mõttes kõige kasulikum investeerimisviis, sest riik tagastab sinna tehtult sissemaksetelt tulumaksu seni, kuni fondi sissemaksed ei ületa 15% inimese aastasest tulumaksustatud bruto sissetulekust, ega ole üle 6000 euro. Kuigi pika perspektiiviga kogudes ei ole soovitatav raha vahepeal kasutusele võtta, on hea teada, et kolmandast sambast saab vajadusel raha ilma piiranguteta igal ajal ka välja võtta.