Blogi

Tähtajalise hoiuse intresside langus paneb inimesi eelistama kogumiskontosid, kust raha saab vajadusel kohe kasutusele võtta ning seda on võimalik kõrvale panna kas ühekordsete maksetega või automaatselt. Coop Panga statistika näitab, et lausa 75% kogujatest eelistab just automaatseid kogumisviise.

Coop Panga erakliendi igapäevapanganduse äriliini juht Moonika Maaring ütles, et kuna tähtajalise hoiuse intressid on juba pikemat aega langustrendis, muudab see paindliku kasutamisega kogumishoiused üha populaarsemaks.

„Aastase tähtajalise hoiuse intressid jäävad Eesti pankades praegu 1,75–2,70% vahele ja selle intressi teenimiseks peab inimene kindel olema, et 12 kuu jooksul ta hoiusele pandud raha ei vaja. Samas pakuvad peaaegu kõik pangad ka paindlikke kogumishoiuseid, mille kasutaja teenib enamasti 2% intressi, kuid saab vajadusel raha ka igal hetkel kiiresti kasutusele võtta,“ rääkis Maaring. Tema sõnul on just paindlikkus see, mis kogumiskontode võidukäiku soosib.

Kodumaine Coop Pank maksab Rahasahtli kogumiskontol oleva raha eest 2% intressi, intressiarvestus on päevajäägipõhine ja teenitud intressitulu makstakse kontole kord kuus. Seda võimalust kasutab üle 15 000 inimese, kes teenivad oma Rahasahtli kontol olevalt rahalt aastas intresside näol kokku ligi 480 000 eurot.

Maaring lisas, et peale arvestatava intressi köidab paljusid kogumiskontode kasutajaid ka mõte märkamatust rahakogumisest. „Pangad võimaldavad erinevaid märkamatuid ja automatiseeritud kogumisviise, kuid nende mõte on üks: raha koguneb ühele kontole järjepidevalt ja väikeste summadena ning ei nõua kogujalt endalt lisapingutust ega planeerimist,“ selgitas Maaring.

Näiteks Rahasahtli konto omanikest ei ole ühtki automaatset kogumisviisi määranud vaid 25% kasutajatest – nad teevad kontole raha kogumiseks kas ühekordseid sissemakseid või ei tegele kogumisega üldse. Ülejäänud 75% Rahasahtli kontoomanikest on sissemaksed kontole automatiseerinud. Kõige populaarsemad automatiseeritud viisid kogumiseks on iga kaardi- ja/või arvelduskontotehingu ümardamine järgmise euroni või igalt makselt fikseeritud summa kandmine kogumiskontole. Kuigi ka püsikorraldused kogumiskontole on tõhus viis raha automaatseks kogumiseks, kasutatakse seda vähem kui eelmainitud meetodeid.

Kogumise automatiseerinud kasutajaid on protsentuaalselt oluliselt rohkem, ent ühekordseid sissemakseid tegevad kogujad suudavad korraga panna kõrvale suuremaid summasid. „See näitab, et suurem osa inimestest tegeleb säästmisega järjepidevalt ja liigub oma eesmärkide suunas samm-sammult. Vähem on neid, kellele laekub harva mõni suurem summa, mida on võimalik suunata säästudesse,“ ütles Maaring.

Maaringu sõnul näitavad mitmed uuringud, et automaatsed säästmis- ja kogumisviisid soodustavad just järjepidevat rahakogumist ja aitavad saavutada finantseesmärke, kuna vähendavad impulsiivseid kulutusi ja distsiplineerivad rahakasutust. Samuti on majandusriikide koostööorganisatsioon OECD finantsteadlikkuse uuringud näidanud, et mida teadlikum on inimene rahaga ümberkäimisel, seda rohkem ta säästab ning automaatne kogumine aitab säästmist muuta lihtsamaks ja efektiivsemaks.

Keskmiselt seisab Coop Panga Rahasahtli kasutaja kogumiskontol 1500 eurot, mis on ligilähedane summa keskmisele netopalgale ja võiks olla piisav, et katta näiteks keskmise inimese ühe kuu kulutused. Samas on näha, et eri vanusegruppides on keskmised kogutud summad väga erinevad – mida noorem on kogumiskonto kasutaja, seda väiksem on keskmine summa; vanuse kasvades keskmine summa suureneb. Näiteks on alla 18-aastastel keskmiselt kogutud 160 eurot, 19–30-aastastel 550, 31–40-aastastel 980, 41–50-aastastel 1230, 51-60aastastel 1890 ning 61–70-aastastel 3080 eurot. 71-aastastel ning vanematel on kontol juba 4230 eurot.

„Selleks, et vanuse kasvades saaksid kasvada ka säästud, on tähtis, et raha kogumise harjumus tekiks varakult. Kui inimene on harjunud juba noorena regulaarselt väikseid summasid kõrvale panema, on tal võimaluste kasvades lihtsam kogumist jätkata ka suuremate summadega,“ sõnas Maaring.

Kogumiseks mõeldud kontodele pandud nimed näitavad, et peamiselt koguvad eestimaalased lihtsalt tagavaraks ja säästude hoidmise eesmärgil, aga ka puhkamiseks, reisimiseks, meelerahuks ning auto või kodu ostmiseks. Samuti koguvad paljud mustadeks päevadeks, pensioniks, suveks ja muudeks spetsiifilisemateks eesmärkideks.