Blogi

Suvi on käes ja sellega on meie mõtted rohkem reisimise peal. Olgu sihtkohaks järvedemaa Soome või Prantsuse Riviera, tähendab see tegevuste kõrval ka rahaasjade planeerimist. Oma nippe reisiks kogumiseks ja ootamatuste vältimiseks jagab Coop Panga erakliendi igapäevapanganduse äriliini juht Moonika Maaring.

Üks olulisemaid ettevalmistusi reisiks on eelarve paika panemine, et kõik põhiasjad nagu lennupiletid, majutus, kohalik transport, söök, jook ja meelelahutus saaksid kaetud ning reis jääks oma elamustega aastateks meelde.

Naljaga pooleks säästunipina võib lennupiletite ja majutuse kulud juba mitu kuud varem ära teha ning nii tekib reisi lähenedes tunne, et need on justkui tasuta – eraldi kulusid ju nendeks enam tegema ei pea. Tegelikkuses aga on ka need kulud, mida tuleb eelarvestada ja milleks peab raha koguma.

Kuidas aga seda teha? Kõige lihtsam on hakata koguma siis, kui on juba teada nii sihtkoht kui tegevused, mida seal soovitakse teha. Siis tekib ülevaade kuludest ning motivatsioon raha aktiivselt kõrvale panna.

Kuna enamik meist teenivad oma raha läbi palgatöö, siis tasuks igal palgapäeval panna kõrvale kindel summa, näiteks 100 eurot, mis on just mõeldud reisifondi jaoks. Kui palgatööga kogutust jääb väheks, saab reisiks täiendavalt koguda väiksemaid lisatöid tehes.

Selleks, et reisiraha ainult enda töö pealt ei tuleks, tasuks seda koguda hoiusele, kus see teenib intressitulu. Heaks kogumiskohaks on arvelduskontole sarnanevad hoiused, kust raha saab kätte kuni päevaga, aga kus see teenib 2% suurust aastast intressi.

Eraldi kontole kogumisel on ka teine eelis – kuna see raha on tavalisest arvelduskontost eraldi, siis ei teki ahvatlust reisiks mõeldud raha poeskäigule või uutele riietele kulutada. Selleks, et siht kindlalt silme ees oleks, võib selle konto nime ka muuta reisiga seonduvaks, näiteks reisifond, Pariis 2024 vms.

Otse raha kandmise kõrval saab taolisi kogumishoiuseid enda kasuks tööle panna ka poes oste tehes. Selleks tuleb vaid oma kogumiskontol, mis Coop Pangas kannab nime Rahasahtel, ära märkida, et iga kaarditehingu pealt läheks kas fikseeritud summa või toimuks tehingu ümardamine.

Esimesel juhul läheb igalt makselt kogumishoiusele alati sama summa, näiteks 30 senti tehingu kohta. Teisel juhul ümardatakse makse järgmise täiseuroni ja vahe kantakse arvelduskontolt Rahasahtlisse. Näiteks kui teha makse suurusega 3,5 eurot, läheb Rahasahtlisse automaatselt 50 senti. Nii toimub kogumine täiesti märkamatult.

Selle kõrval saab teha ka regulaarseid ja ühekordseid ülekandeid kogumishoiusele. Võrreldes tähtajalise hoiusega on sellise lahenduse eeliseks vabadus – raha saab alati juurde lisada ning see on alati ka kiirelt kättesaadav, nii et kui plaanid on veel tegemata ja tulevad ootamatult head pakkumised lennupiletitele, saab kohe kasutada nende ostmiseks juba kogunenud raha.

Kui raha on juba kogunenud ja peagi saab minna reisile, siis tuleks mõelda ka kindlustuse peale. Reisikindlustus tundub sageli kallis ja mõttetu kulu, kuna enamasti lähevad reisid hästi ja kindlustust kasutama ei pea. Õnnetustega on aga see häda, et nad kipuvad tulema ootamatult ning lähevad maksma sadu või tuhandeid eurosid.

Väga sagedased on kindlustusjuhtumid seoses lendudega. Kõige tavapärasem on see, et inimene jääb näiteks lennust maha või on lennujaamas mingeid probleeme. Samuti kipub pagas kaduma minema just lennujaamas. Kuigi enamasti jõuab see ühel hetkel omanikuni tagasi, siis sihtkoha nautimiseks on ikka vaja riideid ja hügieenitarbeid, mille kulusid saab katta kindlustusega.

Lisaks on sagedased erinevad õnnetus- ja haigusjuhtumid välismaal. Reisikindlustuse meditsiiniabi hüvitise piirmäär on põhjusega 500 000 eurot, sest kindlustamata inimesele tähendab teises riigis haiglasse minek suurt väljaminekut. Kuigi poole miljoni euroni jõudmine on väga erandlik, siis kümnetesse tuhandetesse eurodesse ulatuv raviarve pole kaugeltki harukordne.

Raha kõrval saab tihti takistuseks ka reisikindlustuse vormistamisega seotud paberimajandus või lihtsalt hajameelsus ehk unustatakse kindlustamine reisituhinas sootuks. Selle vältimiseks on mõistlik ühekordsete kindlustuste asemel leida endale püsivam lahendus. Näiteks on võimalik valida endale terveks aastaks kuutasupõhine kindlustus, mis katab lisaks ka reisil kaasas olevate pereliikmete kahjud.

Kuna ühekordse reisikindlustuse hinnad nädalaseks Euroopa reisiks kolmeliikmelisele perele algavad umbes 100-st eurost, siis tasuvad need püsilahendused end sageli ära juba teisest või mõne kaugema sihtkoha puhul juba esimesest reisist. Püsivate reisikindlustuste eeliseks on ka vähene asjatamine ja kindlustunne, et isegi viimase hetke reisiga on kõik korras.

Kindlustusfirmade kogemus näitab, et reisikindlustuse tegemine ununeb eelkõige lähiriikidesse reisides. Kuid enim reisivad eestlased just Soome, Lätti ja Rootsi ning seetõttu on reisikindlustuse juhtumid kõige sagedasemad just nendes riikides.

Kuigi deebetkaardid pakuvad üha rohkem krediitkaartidega sarnaseid võimalusi, on jätkuvalt palju kohti, kus ilma krediitkaardita võib hätta jääda. Näiteks ei aktsepteeri mitmed ettevõtted broneeringute tegemiseks deebetkaarti, vaid võetakse vastu üksnes krediitkaarti.

Krediitkaardi eelis tuleb eriti tugevalt välja auto rentimisel – lisaks sellele, et paljud firmad midagi muud ei aktsepteeri, broneerivad nad sageli terveks rendiperioodiks sadadesse eurodesse ulatuva summa. Kuigi probleemide puudumisel see raha lõpuks tagastatakse, peab deebetkaardiga reisijal olema see summa oma arvelduskontol olemas. Ehk see on raha, mida peab juba enne reisi koguma, aga mida elamuste nautimiseks kasutada ei saa. Kui kasutada broneerimiseks krediitkaarti, siis hoiab rendifirma kinni laenuraha ning enda kontol olevat summat saab kasutada näiteks väljas söömiseks või muuseumipileti ostmiseks.

Seejuures ei maksa krediidilimiidi kasutamine midagi, kui see ettenähtud ajaks tagasi maksta. Siiski tuleks arvestada, et krediitkaartidega kaasneb enamasti kuutasu, mille suurus sõltub konkreetsest teenusepakkujast.

Küll aga saab krediitkaardiga tihti kaasa ka ostukindlustuse. Ehk kui enne reisi on plaanis osta uus matkavarustus, kohver, telefon, kaamera vms, siis krediitkaardiga makstes saab sellele pooleks aastaks kindlustuse. Coop Pangas laieneb ostukindlustus ka deebetkaadiga tehtud tehingutele.

Krediitkaarti on hea kasutada ka varukaardina juhuks, kui peamise kaardiga reisil midagi peaks juhtuma. Nii võib näiteks peamise maksevahendina reisil kasutada krediitkaarti ja kui peaks juhtuma, et see kaob või varastatakse ära, siis saab selle kiirelt kinni panna ning teise maksevahendina jääb alles deebetkaart, mis on seni seisnud kotipõhjas või hotelli seifis. Sellega väldib reisil liigseid sekeldusi ja ei pea mõtlema, kuidas kojusõidu eest maksta.

Viis soovitust edukaks puhkusereisiks:

• Pane paika eelarve ja kindel summa, mida regulaarselt ja automaatselt koguda.
• Kogu raha eraldi kontole. Kasuta selleks näiteks Rahasahtli kogumiskontot, mis maksab intressitulu, aga kust raha saab soovi korral kiirelt kätte.
• Tee endale reisikindlustus, et vältida ootamatuste korral suuri kulusid. Eelistada tasub näiteks kuumaksega reisikindlustust, millega kaasneb vähem paberimajandust ja mis kehtib aastaringselt igal reisil.
• Auto, majutuse jms broneerimiseks on kõige parem kasutada paindliku tagasimaksega krediitkaarti, mida aktsepteerivad kõik teenusepakkujad.
• Reisiks valmistudes võib juba reisil olles tasu tarbeesemete eest Coop Panga kaardiga, sest siis saad tasuta kaasa ka ostukindlustuse, mis kehtib üle maailma 180 päeva ja kus omavastutus juhtumi kohta on 30 eurot.