Blogi

Küsisime ERRi juhatuse esimehelt Erik Rooselt, mis ajendas rahvusringhäälingut Eesti kõige kodumaisema panga kliendiks tulema ja millised on ühe meediaorganisatsiooni ootused koostööle pangaga.

Eesti Rahvusringhääling (ERR) avas möödunud aasta lõpus arveldusarve Coop Pangas. Mis ajendas teid Coop Panga kliendiks tulema?
Kuna möödunud aastal sai lõpuks otsustatud, et vanas telemajas pole õige pea enam võimalik töötada, siis sellest tulenevalt alustati uue maja ehitamise ettevalmistamist. Protsessi käigus müüs Rahvusringhääling Tallinnas Rahumäel asuvad kinnistud, kuhu plaaniti eelmist telekompleksi-arendust. Selle raha eest tehakse projekteerimine ja ehituse ettevalmistustööd. Kuna ajaliselt tekkis enne nende teenuste eest tasumist mõningane vahe sisse, siis selgus, et meil on arvel mõned miljonid sihtotstarbelist raha, mida igapäevategevuseks ei kasutata. Praegused finantspartnerid saatsid aga signaali, et nende juures peame raha hoiustamise eest peale maksma. Selline olukord ERR-i juhatusele kohe kuidagi ei sobinud: no ei tundunud maksumaksja raha mõistliku kasutamisena. Sestap küsisime alternatiivseid pakkumisi ja parimaks osutus Coop Panga deposiidi-pakkumus. Sellega koos avasime ka arveldusarve ja hakkasimegi Coop Panga kliendiks.

Kuidas hindate senist koostööd Coop Pangaga?
Oleme alles värske klient, kuid koostöö algus on kulgenud väga ladusalt. Loodame sama jätku.

Mida peate ärikliendi vaatest kõige olulisemaks panga valikul?
Ilmselt on kõik kliendid, ka ärikliendid, erinevad. Väiksemal ettevõttel ja 700 töötajaga organisatsioonil võivad olla erinevad väljakutsed. Ma usun siiski, et ühine on neil see, et mõlemad soovivad, ja ehk isegi eeldavad, head teenust. Tõsi, „hea“ definitsioon võib olla erinev. Meie jaoks on oluline kiire kontakt ja otsekohene suhtlus. Alati ei peagi kõik olema täpselt selliselt, nagu me küsime, kuid kaasamõtlemine ja teinekord ka kiire aus vastus, et selle või tollega me ei tegele on sama hea asi. Kui siis soovitatakse ka erinevaid variante murede lahendamiseks, on kõik juba päris hästi.

Coop Panga ja Coopi kaubamärgi all tegutsevate tarbijate ühistute lipukiri on „Hoiame elu igas Eestimaa nurgas“. Ka ERR pöörab oma tegevuses palju rõhku, et Eestimaa elu kajastamine ei piirduks vaid Tallinna ja Harjumaaga. Kui oluline on Teie hinnangul, et pank arvestaks kohalike oludega ning panustaks ka laiemalt ühiskonna arengusse?
Kuigi seadused (erinevalt Rahvusringhäälingu seadusest) seda enamasti nii selgelt ei ütle, siis rahvas tajub selliseid suuri teenuseid nagu ringhääling või ka pangandus ju pigem taristuteenusena. Natuke nagu pood, arstiabi, teehooldus ja koolimaja.
See on minu jaoks selgelt elukvaliteedi ja lõpuks ka Eesti riigi jätkusuutlikkuse küsimus. Me pole muidugi nii rikkad nagu Norra, kes ehitab väikesaarele silla või tunneli, kuna seal on kaks majapidamist, aga teatava määrani peaks vajalike teenuste miinimumpakett olema lausa inimõigus ka meie riigis. Kui sinna lisada kvaliteetne internetiühendus, siis saame äkki juba vajaliku taseme ligidale.
Nii, et jah – nii pank kui ringhääling peavad mõtlema kõigile 1,35 miljonile meie inimesele. Kusjuures ma lisaksin siia tegelikult ka kõik need eestlased, kes elavad võõrsil, seega võib sellele numbrile veel umbes 100 000 juurde arvata, sest läbi neti saavad ju nemadki vaadata meie uudiseid või kasutada pangateenust.

Mis on ERRi jaoks kõige olulisemad eesmärgid alanud aastal?
Loomulikult jätkame eelnimetatud uue telemaja arendusega, kuigi see on kindlasti mitmeaastane projekt. Teiseks tahame välja tulla tasuta voogedastuskeskkonnaga, mis oleks tänapäevane kodumaine veebivärav kõigile meie inimestele nii kodu- kui välismaal. Loodetavasti õnnestub selle kaudu hõlpsamini ligi pääseda ka meie suurele arhiivimaterjalile, mis on mõnikord raskesti leitav. Kolmandaks peame jätkama aruteludega, kuidas tulevikus ringhäälingut rahastada, sest meie arvutused näitavad selgesti – kui rahastamise aluseid ei soovita muuta, siis juba lähiajal peame hakkama oma programme koomale tõmbama. Oleme olukorras, kus Eesti maksumaksja maksab ringhäälingule vähem, kui enamikus Euroopa riikides ja saab vastu kõvasti üle keskmise. Samuti püüame edasi mõelda, kuidas luua sellist ringhäälinguteenust, mille puhul kõik meie inimesed tunneksid, et see on ka nende oma ja vähemalt üritab nende igapäeva rõõmude ja muredega kaasas olla. Ja pisut meelt lahutada ka.