Blogi

„Jätame maakera oma järglastele paremas seisukorras, kui see meile jäeti” unistuse täitmine on võimalik rakendades karmimaid ESG põhimõtteid, arvab Coop Panga stipendiaat, Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduste tudeng Liisi Ruuven.

Iga endast lugupidav ettevõte peab jälgima, et kõik tema investeerimisotsused ja koostööpartnerid ning kogu käitumine ja siseõhkkond oleksid head nii loodusele, enda inimestele kui ka klientidele.

Kuigi süsinikdioksiidi tase atmosfääris on rekordkõrgusel ja kliimamuutused põhjustavad üha tõsisemaid looduskatastroofe, võib vastutustundlik äritegevus tuua kaasa märkimisväärseid muutusi unistuse täitumises.

Viimastel aastatel on ESG ehk jätkusuutlik ja vastutustundlik lähenemine äri majandamisele tõusnud ettevõtluses keskseks teemaks. See on ettevõtluse stiil, milles võetakse tegutsemisel arvesse keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisaspekte. Fookuses on süsiniku jalajälje vähendamine, inimeste eetiline kohtlemine, mitmekesise töötajaskonna toetamine ja ettevõtete läbipaistva juhtimise tagamine.

Eriti oluline on ESG põhimõtete rakendamine pangandussektoris, kus otsused omavad laia majanduslikku ja ühiskondlikku mõju. Pangandussektoris rakendatakse ESG põhimõtteid ka investeerimis- ja finantseerimisportfelle koostades. Investeerida tuleks firmadesse, kes ei tegele teadlikult keskkonna kahjustamisega ning kellel on eetilised töötingimused. Portfelli tuleb kaasata ettevõtteid, kes täidavad teatud jätkusuutlikkuse tingimused, nagu näiteks toetavad taastuvenergia tootmist ja kasutamist või ei tegele ühiskonda kahjustavate pahede tootmisega.

„Eesti 2035” on riigi pikaajaline arengustrateegia, mille eesmärk on säilitada ja parendada Eesti inimeste heaolu ka kahekümne aasta pärast. Noorema generatsioonina loodan, et vanem põlvkond mõistab oma vastutuse tähtsust ning kajastab jätkusuutlikku mõtteviisi ka oma tegevustes, et „jätame maakera oma järglastele paremas seisukorras, kui see meile jäeti” unistus saaks tõeks.

Turul panevad tarbijad nõudlusega paika pakkumise ja sama põhimõte käib ka äridesse investeerimisel. Kui kliendid enam ei osta ja pangad ei investeeri, siis võiks see panna ettevõtte omanikel ja juhtidel põlema punase häiretule, mis näitab, et samamoodi enam jätkata ei saa.

Pangandus saab anda maailma parandusse omapoolse panuse, olles oma tegevusega läbipaistev klientidele, investoritele ja ka kõikidele teistele. Mis on ettevõtte missioon ja kuidas selleni päriselt jõutakse? Kuidas on see missioon seotud meie kõigi ühise eesmärgiga ilusamast tulevikust? Ja miks ikka veel ainult räägitakse ja arutatakse plaane jalajälje vähendamisest ja vähemuses olevate inimeste kaasamisest ettevõttesse, selle asemel, et päriselt juba midagi ära teha?

Loodetavasti on 11 aastat piisav aeg, et pangandussektor leiaks nendele küsimustele vastused ja saaks pakkuda väljamõeldud lahenduskäike ka teistele.

ESG sotsiaalseid põhimõtteid järgides ei tohiks 2035. aastal töötajaid värvates olla mingit vennapojapoliitikat või vähemuste, sealhulgas ka naiste ja noorte, diskrimineerimist. Tööle tuleb võtta inimesi nende teadmiste, kogemuste ja iseloomu põhjal. Viimastel aastatel on sellele palju tähelepanu pööratud ja olukord on paranenud, kuid see ei ole veel kaugeltki ideaalne.

Alates 2026. aastast kehtima hakkav palkade läbipaistvuse direktiiv aitab töötajaid ka võrdsemalt kohelda ja neile õiglasemaid tingimusi pakkuda, mis on oluline samm õiges suunas.

Sellest veelgi tähtsam on juhtkondade mitmekesisus. Pikema tööstaažiga inimestel on palju kogemusi ning noored toovad oma innukuse, pealehakkamise ja esialgu ehk võib-olla ulmelisena kõlavate ideedega juhtimisse uued tuuled. Noortes peitub meie tulevik. Võrdsed võimalused juhtide hulka jõudmiseks peaksid olema loodud ka naistel. Firmasisene motiveerimine ja avalik suhtlus aitab anda neile juurde julgust ja viia muutused ellu.

ESG on nii palju enamat kui investeerimisportfelli koostamisel kasutatavad põhimõtted või inimestesse suhtumine. ESG on ka meie looduse ja koduks oleva planeedi eest hoolitsemine. Keskkondlikult jätkusuutlik käitumine on nii oluline teema, millele on välja mõeldud väga palju lahendusi, alustades lihtsatest harjumustest ja jõudes keerulisemate ja tõsisemate tegevusteni.

2035. aasta eesmärk on, et pangandus on valdkond, kus järgitakse iga päev oma otsustes põhjalikult ESG põhimõtteid. See on tegevusala, millel on potentsiaali ning võimekust olla veel nii palju suurem trendilooja ja suunanäitaja, kui see seda praegu on. Iga ettevõtte ja inimese tehtud väike samm viib meid ühiskondlikult lähemale ühisele eesmärgile, milleks on jätkusuutlik ettevõtlus ja seeläbi ka tervem maailm ja maakera. Pangandussektor on kindlasti üks nendest valdkondadest, mida inimesed oma otsuseid langetades jälgivad ja mille ekspertide nõu kuulavad. Seega on pangandussektoril suurepärane võimalus oma käitumisega eeskujuks olla ja ühiskonda päriselt tegusid tegema suunata.

Arvamusloo kirjutas Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduste tudeng Liisi Ruuven, kes pälvis tänavu Coop Panga stipendiumi, millega pank toetab tehisaru (AI) ja jätkusuutliku ning vastutustundliku juhtimise (ESG) valdkonnast huvitatud üliõpilasi.