Blogi

Praegune üürituru tippaeg jätab paljud noored keerulise valiku ette: kas maksta suur osa teenitud palgast korteriüüriks või jätkata elu vanematekodus? Tänases turuolukorras, kus isegi keskpärase korteri eest küsitakse ülikoolilinnades väga kõrget üüri, tasub kaaluda ka kolmandat alternatiivi ja osta oma esimene korter kodulaenuga. Nõu annab Coop Panga kodulaenude äriliini juht Karin Ossipova.

Noorena oma kodu ostes kodulaenust üldjuhul ei pääse. Kuigi meid on õpetatud, et võlg on võõra oma, on kodulaenu võtmisel omad eelised. Laenu abil saab kohe kodu omanikuks, ega pea selleks aastakümneid raha koguma. Kodu omanikuna on ka suurem vabadus ise otsustada, kas korteris midagi ümber teha või kuidas seda sisustada.

Oma kodu ostmisel laenuga on tarvis raha esimeseks sissemakseks, tehingukuludeks ning hiljem kodu sisustamiseks. Tuleb arvestada, et isegi kui osta möbleeritud ja renoveeritud korteri, läheb kõigi vajalike majapidamistarvikute peale kokku üllatavalt suur summa. Igakuiste kuludena asendub üür laenumaksega, aga jäävad kommunaalkulud ning lisandub kodukindlustus.

Erinevalt üürimisest tekib igakuiselt kodulaenu tasudes kogumise efekt, kus iga maksega laenujääk väheneb. See loob võimaluse soetada tulevikus senisest suurem eluase. Sellisel juhul on võimalik esimene kodu kas üürile anda või loodetavasti juba kõrgema hinnaga maha müüa, kuna pikas perspektiivis kinnisvara väärtus tõuseb.

Tehes kodulaenumakseid alati esmajärjekorras kohe palgapäeval, tekib vähem ahvatlusi teenistuse ebaratsionaalseks kulutamiseks. Pikemas perspektiivis tasub kodu ostmine end igal juhul ära, kuna on üürimisest majanduslikult mõistlikum. Eluaset ostes on tehtavad kulutused investeering kinnisvarasse, üürides aga makstakse kinni kellegi teise investeeringut. Näiteks 1500-eurost brutopalka teeniv noor saaks osta 100 000 eurot maksva korteri, võttes selleks laenu kuni 90 000 eurot ning makstes ise ostuhinnast 10% ehk 10 000 eurot.

Sellise laenu kuumakse on tänast kodulaenu intressitaset arvestades umbes 500 eurot. Samas hinnaklassis korteri üürimakse Tallinnas on portaali kv.ee andmetel sama suur kui laenu kuumakse ehk 500 eurot. Vahe on aga sellest, et oma kodu puhul läheb iga maksega osa rahast laenusumma vähendamisse ehk isikliku jõukuse kasvatamisse, üürides kasvab aga vaid korteriomaniku varade väärtus.

Sõltumata sellest, kas osta kodu tudengina või äsja ülikooli lõpetatuna, peab kodulaenu saamiseks olema püsiv sissetulek. Enamasti vaatavad pangad viimase kuue kuu sissetulekuid ja jälgivad, et katseaeg töökohal oleks läbitud. Viimane on tähtis eelkõige esimese töökoha puhul. Lisaks peab laenusaajal olema vähemalt 15% kodu ostusummast omafinantseeringu tegemiseks.

Just omaosaluse puudumine on noortel elu alustajatel sagedaseim takistus laenu saamisel. Harvem jääb positiivne laenuotsus tulemata noorte maksevõime või vähese töökogemuse tõttu. Omafinantseeringuga aitavad sageli vanemad, kes kingivad või laenavad sissemaksuks vajaliku summa või panevad enda kinnisvara laenutagatiseks. Samuti saab kasutada KredExi eluasemelaenu käendust, mis aitab vähendada omafinantseeringu nõuet 10 protsendini.

Korterit ostes tuleks arvestada ka sellega, et ühekordsed kulutused on oluliselt suuremad kui üürides. Arvestada tuleb kinnisvara eksperthinnangu kulu ning maakleri-, notari- ja lepingutasudega, aga ka esimese kodu sisustamisega.

Esimese tehingu puhul võib tekitada kõhklusi teadmatus, kuidas kodu ostmine ja laenu võtmine käib. Kõige lihtsam on rääkida sellel teemal panga laenuhalduriga, kes saab jagada oma teadmisi, et vajalikud ettevalmistused laenu võtmiseks oleksid tehtud. Halduri poole saab pöörduda ka siis, kui kodu pole veel välja valitud, vaid otsingud alles käivad.

Iseseisva elu alustamine on noorte jaoks põnev, kuid enamasti mitte lihtne. Iseseisvat hakkamasaamist toetab see, kui oma tulude ja kuludega majandamise kogemus tekib juba vanematekodus.

Kui noor elab veel vanemate juures, ent on leidnud juba töökoha – olgu see täisajaga või poole kohaga õpingute kõrvalt – tasub tal kohe hakata proportsionaalselt panustama ka vanemate kaetud ülalpidamis- ja söögikuludesse. Nii vanemate kodu korrashoidu kui ka elamiskuludesse rahaliselt panustamine aitab noorel hiljem sujuvalt iseseisvat elu alustada, sest ollakse harjunud vastutust võtma ning oma eelarvet planeerima.