Blogi

Kuna raha hoiustamine pangas on riiklikult tagatud, on see kõige turvalisem ja lihtsam viis oma raha kasvatada. Millest aga sõltub hoiuseintress, kuidas seda täpselt arvutada ning millised plussid ja miinused on eri tüüpi hoiustel, selgitab Coop Panga erakliendi igapäevapanganduse juht Moonika Maaring.

Kõikide hoiuste intressimäärasid arvestatakse aasta põhjal. See mängib olulist rolli eelkõige lühema tähtajaga hoiuste tootluse arvutamisel. Kui panna sama suur summa võrdse intressimääraga 6-kuulisele või 12-kuulisele hoiusele, siis lühemal hoiusel teenib raha intressitulu poole lühemat aega ja seetõttu laekub isegi täpselt sama intressimäära korral kontole poole väiksem tulu.

Kahe järjestikuse 6-kuulise tähtajalise hoiusega teenitav intressitulu on täpselt sama suur kui ühe aastase hoiusega. Siin on aga oluline tähele panna kahte nüanssi. Esiteks kipuvad erineva pikkusega tähtajalistele hoiustele pakutavad intressimäärad olema erinevad. Teiseks on intressimäärad pidevas muutumises – kui eelmisel aastal nägime, et iga paari kuu tagant sai hoiuse eest varasemast kõrgemat intressitulu, siis praegu liigub trend vastupidises suunas.

Selle muutuse taga seisab Euroopa Keskpank, kes kohendab oma baasintressimäärasid, mis kanduvad edasi ka kohalike pankade hinnakirja. Euroopa Keskpank on intressimäärasid juba asunud langetama ning tõenäoliselt see trend jätkub.

Seetõttu tasub praegu hoiuseid avada. Tasub tähele panna, et nüüdseks pakuvad pangad lühiajaliste hoiuste eest kõrgemat intressi kui pikaajaliste eest – selle taga on ootus, et aastaga langeb intressitase tänasega võrreldes madalamale ehk raha pangas hoidmise eest teenib siis tõenäoliselt vähem.

Et otsustada, millise pikkusega tähtajalist hoiust valida, tuleks vaadata pankade pakutavaid intressimäärasid ning võtta arvesse enda isiklikke vajadusi.

Kõige efektiivsem viis hoiustamiseks on nö kosemeetod, kus hoiused on avatud väiksemates osades ja erineva pikkusega. Näiteks 2000 eurot võib hoiustada neljas eri osas – 3, 6, 9 ja 12 kuud, millest igas hoiuses on 500 eurot. Nii saab mingi osa rahast alati kiiremini kätte ja ka intressitulu laekub pidevalt. Mitmeks osaks jaotamise kasuks räägib seegi, et hoiuse avamise eest midagi tasuma ei pea ning ka halduskulud puuduvad.

Hoiustades 2000 eurot erinevate tähtaegadega kokku aasta aega, teenib koguja näiteks kaks tasuta Vanemuise teatripiletit või Tallinna loomaaia täiskasvanu aastapileti. Arvestades igapäevaseid kulutusi, on selline hoiustamine kindlasti tasuvam kui raha tavalisel arvelduskontol hoidmine.

Hoiustele saab määrata ka automaatse pikenemise. Näiteks kosemeetodit kasutades ei pea pidevalt jälgima hoiuse lõppemise tähtaega ja seda käsitsi pikendama, vaid pikendamise saab ära automatiseerida.

Tähtajalistel hoiustel on ka kahte tüüpi väljamaksegraafikud – kogu intressitulu on võimalik kätte saada hoiustamise perioodi lõpus koos hoiusega või igakuiselt. Viimase puhul on küll intress 0,05% madalam, aga tekib võimalus teenitud tulu kohe kasutusse võtta või intressitulu teenima panna, mitte oodata hoiuseperioodi lõpuni.

Hoiustamisel tuleb arvestada ka sellega, et automaatselt arvestatakse teenitud intressilt maha tulumaks, mille info edastatakse maksuametile. Seega hoiustaja ise midagi eraldi tegema ei pea ning teenitud intress läheb aastatulu arvestusse.

Kõige populaarsem rahakogumise viis on tähtajaline hoius, sest sellel on kõrgeim intress – praegu kuni 3,75% aastas. Tähtajalise hoiuse miinuseks on aga see, et raha on ära paigutatud mitmeks kuuks või isegi aastaks ja seda ei ole mõttekas varem kasutusele võtta, sest siis kaotaks hoiustaja kogu tulu.

Hea ja turvaline raha kogumise võimalus on ka tunduvalt paindlikumate tingimustega kogumishoiusel, mis Coop Pangas kannab nime Rahasahtel. See on oma loomult sarnane arvelduskontole, selle erinevusega, et seal seisab raha eraldi ja kogumiskontolt ei tehta igapäevaseid arveldusi ega kaarditehinguid.

Erinevalt arvelduskontost teenib Rahasahtel intressitulu, mis jääb 2% juurde aastas, aga mida makstakse samale hoiusele välja igakuiselt. See tähendab, et ühes kuus hoiusele makstud intressitulu hakkab omakorda hoiustajale intressi teenima – selle nähtuse nimi on liitintress, kus juba teenitud tulu hakkab omakorda raha juurde tooma.

Rahasahtlisse on mõistlik panna näiteks tagavararaha, mida ei lähe koheselt vaja. Sellist meelerahufondi tasub omada juhuks, kui mõni kodumasin läheb ootamatult katki või reisiks valmistumisel on vaja tasuda mitmes osas reisikulusid.

Erinevalt tähtajalisest hoiusest saab Rahasahtlisse pidevalt raha juurde lisada ning kuni päevase viitega välja võtta. Kui tähtajaliste hoiuste puhul on minimaalne hoiustatav summa 100 eurot, siis Rahasahtlisse saab koguda kasvõi ühe sendi kaupa.

Seega on Rahasahtel kõige paindlikum ja lihtsam viis raha kasvatamiseks, tähtajaline hoius nõuab aga pikemat planeerimist, kuid pakub seetõttu ka kõrgemat intressitulu.

Kindlasti tuleks jälgida, et raha on hoiustatud turvalises krediidiasutuses, kus hoiuseid kaitseb kuni 100 000 euro ulatuses inimese kohta riiklik Tagatisfond. Krediidiasutuste alla kuuluvad üheksa Eestis tegutsevat panka, aga ei kuulu hoiu-laenuühistud.

Kuigi hoiu-laenuühistud ahvatlevad suuremate tootlusmääradega, kaasneb nendega ka märgatavalt kõrgem risk, sest sinna paigutatud raha ei ole Tagatisfondiga kaitstud. Kui midagi juhtub konkreetse hoiu-laenuühistu või hoiustaja rahaga, siis lootus oma raskelt teenitud sääste tagasi saada on üsna väike. Seetõttu tuleks hoiuste avamisel eelistada Eestis tegutsevaid pankasid, kelle juures hoitud raha on riigi abil turvaliselt kaitstud. Ei ole vahet, kas raha on hoiustatud pangas arvelduskontol, tähtajalisel või kogumishoiusel, kuna kõik need on riigi poolt tagatud.

Kui tekib vajadus hoiustada suuremaid summasid – näiteks peale kinnisvara müüki või päranduse saamist – ja soov on saada osa Tagatisfondi kaitsest, siis tasub hoiused avada mitmes erinevas pangas, sest riigi poolt pakutav kuni 100 000 euro suurune kaitse kehtib iga panga kohta eraldi. Nii on igal inimesel võimalik hoiustada riigi tagatud kaitse läbi ka mitusada tuhat eurot, kui jaotada need summad kuni 100 000 euro kaupa ära erinevate Eesti pankade hoiuste vahel.