Blogi

Esimene ja kõige olulisem asi, mida iga sõidukiomanik peaks enne liiklusesse minekut jälgima, on ülevaatuse ja kehtiva liikluskindlustuse olemasolu. Kui mootorratas või hobiauto seisab garaažis ehk ei osale liikluses, siis pole ka liikluskindlustust vaja ning paljud lõpetavadki selle talveks ära. Kuid nii pea kui ratas või auto taas teele viia, peab ka liikluskindlusega kõik korras olema.

Ühest küljest nõuab seda seadus, teisalt on see oluline ka liiklejale endale – kui peaks juhtuma õnnetus, siis ilma liikluskindlustuseta tuleb teisele poolele tekitatud kahju omast taskust kinni maksta. See aga võib ulatuda sadade või tuhandete eurodeni. Selle vältimiseks tasub võtta see lühike aeg, mis liikluskindlustuse lepingu sõlmimisele kulub. Ka liikluskindlustuse hind on sisuliselt olematu võrreldes võimalike kahjudega, mis selle puudumisel tuleks endal tasuda.

Millal tasub teha kaskokindlustus?

Liikluskindluste kõrval oleks mõistlik kaaluda ka kaskokindlustuse tegemist. Tõenäoliselt on suvehooaja sõiduk ise samuti väärtuslik. Kui liikluskindlustus katab õnnetuse korral teisele sõidukile tekkinud kahjud, siis oma masina remont tuleb ilma kaskota ikka omast taskust kinni maksta. Kaskokindlustuse kulu on mõnikümmend eurot kuus, kuid isegi väiksema õnnetusjuhtumi korral on remondikulud tõenäoliselt kokkuvõttes suuremad kui see igakuine makse.

Samas on ka mõningaid olukordi, kus kaskokindlustus pole valikuvariant. Näiteks kui tegemist on vanema auto või mootorrattaga, siis üldjuhul kaskokindlustust neile ei pakuta või on see sõiduki hinnaga võrreldes ebamõistlikult kõrge maksega. Kuigi liikluses peab kogu aeg olema tähelepanelik, siis ilma kaskokindlustuseta muutub see veelgi olulisemaks. Veenduda tuleks ka selles, et sõidukit parkides ei oleks seda lihtne kahjustada, kuna paljud õnnetused juhtuvad endiselt parklates või tee ääres seisvate sõidukitega.

- või kaskokindlustust, siis võrdle pakkumisi ja vali endale sobivaim välja läbi Coopi Kindlustusmaakleri.