Blogi

Kas teadsid, et oma senise tööelu jooksul oled kogunud igal kuul märkamatult oma teise sambasse 6% brutopalgast? Sellest 2% läheb sambasse Sinu palgast ja 4% lisab riik juurde. Kui palju vara on Sulle tänaseks kogunenud, saad kergesti vaadata näiteks Pensionikeskuses või Tuleva lehel oma pensionikontole logides. Samuti leiad sealt info, millises fondis Sa oma teise samba raha praegu kogud.

Kui juhtus, et esimest korda tööle minnes unustasid ise oma pensionifondi valida, määrati sulle fond loosi teel. Sellisel juhul on praegu viimane aeg üle vaadata, kas oled fondi tootluse ja tasudega rahul või soovid oma valikut muuta. Niisamuti tasub oma fondivaliku otstarbekuses uuesti veenduda siis, kui oled sattunud kaubanduskeskuses mõne panga müügimehe küüsi, kes meelitas sind valima just nende fondi.

Kõige levinum viga, mida inimesed pikaaegse kogumise ja investeerimise puhul teevad on see, et oma vara hoitakse kõrge tasu ja kehva tootlusega fondis. Nii teise kui ka kolmanda samba puhul on mõistlik eelistada madalate tasudega indeksfondi.

Kuidas valida hea fond?

Esimene reegel on, et ära maksa liiga palju tasudeks. Vali mõni pensionifond, mille tasud jäävad alla 0,5%. Miks?

Kuigi me ei märka pensionifondist automaatselt maha võetavaid tasusid, on nende mõju meie varale suur. Näiteks 10 000 euro suuruse II samba korral maksad mõnes fondis igal aastal tasudeks 156 eurot, keskmises fondis 88 eurot ja odavas fondis kõigest ligi 35 eurot. Mida rohkem koguneb pensionivara, seda suuremaks muutub erinevus. Oluline on mõista, et tasudeks makstud raha ei teeni tootlust. Nii võib tasude mõju töötamise lõpetamiseks olla mitukümmend tuhat eurot.

Kuigi müügimehed räägivad tihti pensionifondide mineviku tootlusest, ei tasu sellele keskenduda. Andmeanalüüs näitab, et minevikus teenitud keskmisest parem tootlus ei anna mingisugust kindlust, et edu ka tulevikus jätkub. See on nagu kulli ja kirja viskamisel: münt võib maanduda viis korda samal küljel, aga järgmise viske tulemus on ikkagi juhus, mitte reegel. Seevastu kulude statistika on järjekindel – tasud võetakse tootlusest maha sõltumata tulemusest.

Kui sul on töötamise lõpetamiseni veel 10 aastat või rohkem, on valik lihtne: tasub eelistada suure aktsiate osakaaluga pensionifonde, mida tuntakse ka indeksfondidena. Kuigi selliste fondide riski hinnatakse kõrgeks, sest paratamatult esineb turgudel eri põhjustel ka langusperioode, siis pikaajaliselt on need näidanud paremat tootlust.

Kui otsustad töötamise peagi lõpetada, on mõistlik teha pensionile minekuks detailsem plaan. Vajadusel kaalu ka vara viimist konservatiivsematesse varaklassidesse, näiteks võlakirjafondi.

Fondi vahetamisel on kaks tähtsat otsust

Kui oled otsustanud, et tahad oma teise samba fondi vahetada, saad seda tasuta teha Tuleva lehel või näiteks Coop Panga internetipangas või mobiiliäpis. Coop Panga mobiiliäpis avaneb teise ja kolmanda samba vaade ning valikuvõimalused nupu alt „Kogumine“ ja internetipanga menüüs „Minu pank“, „Kogumine“ alt.

Kuidas fondi vahetamine siis käib? Esmalt tuleb selgeks mõelda, kas soovid vahetada ainult aktiivset fondi ehk seda, kuhu praegu maksed laekuvad või soovid teise fondi üle viia ka juba kogutud pensioniosakud.

Avaldus, millega otsustad, milline on sinu uus aktiivne teise samba fond, kuhu suunatakse edaspidi uued sissemaksed, jõustub esitamise hetkel kohe ja uued sissemaksed hakkavad laekuma uude pensionifondi juba alates järgmisest palgapäevast. Korraga saab suunata sissemaksed vaid ühte fondi.

Teiseks saad otsustada, kas oled oma olemasoleva fondivalikuga rahul või soovid ka seni teise sambasse kogunenud osakud suunata mõnda teise fondi. Fondi vahetamiseks ja osakute üleviimiseseks teise fondi saad avalduse esitada igal ajal, kuid esitatud avaldused jõustuvad kolm korda aastas: 31. märtsil, 31. juulil ja 30. novembril. Siinjuures on oluline tähele panna, et pensionifondi osakute vahetamise avaldusega ei muutu aktiivne fond, kuhu oled suunanud oma sissemaksed – aktiivse fondi muutmiseks tuleb esitada eraldi valikuavaldus, millest on juttu eelmises lõigus.

Sissemakseid on mõistlik tõsta

See ei ole saladus, et Eestis on üsna väikesed pensionid. Samas on loonud riik head võimalused, et inimesed saaksid ise nii enda kui ka oma lähedaste tulevikku kindlustada – selleks tasub pensionisammastesse investeerimist alustada võimalikult vara, teha seda järjepidevalt ja nii suurel määral, kui võimalik.

Mida automaatsemaks tulevikuks kogumine muuta, seda lihtsam see on. Teise pensionisambasse koguneb raha juba praegu automaatselt sinu brutopalgast, kuid riik on teinud siin veel ühe hea ja olulise muudatuse. Alates 1. jaanuarist 2025 saad oma teise sambasse suunata tavapärase 2% asemel ka 4% või 6% brutopalgast – selleks saad avalduse esitada juba täna või hiljemalt 2024. aasta novembri lõpuks – ja riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava sotsiaalmaksu arvelt veel 4%.

Kõigil, kes töötavad, tasub raha koguda ka kolmandasse sambasse. Ka kolmas pensionisammas on vabatahtlik ja sinna saab teha sissemakseid just nii palju, kui keegi ise soovib. See on maksude mõttes kõige kasulikum investeerimisviis, sest riik tagastab sinna tehtult sissemaksetelt tulumaksu seni, kuni fondi sissemaksed ei ületa 15% inimese aastasest tulumaksustatud bruto sissetulekust, ega ole üle 6000 euro. Kuigi pika perspektiiviga kogudes ei ole soovitatav raha vahepeal kasutusele võtta, on hea teada, et kolmandast sambast saab vajadusel raha ilma piiranguteta igal ajal ka välja võtta.