Blogi

Ettevõtjatel on tark vaadata Kirde-Eesti poole, kuna seal on võimalusi, mida teised piirkonnad ei paku. Üks olulisemaid neist on õiglase ülemineku fond, mida saab enda kasuks tööle panna nii tootev kui teenindav ettevõte. Õiglase ülemineku fondi eesmärk on muuta Euroopa Liit 2050. aastaks kliimaneutraalseks – selleks toetab fond ettevõtluse arendamiseks Ida-Virumaal tehtavad investeeringuid 25–80% ulatuses.

Õiglase ülemineku fondi eelarve suurprojektide investeeringute jaoks on kokku 153 miljonit eurot ning väikeste ja keskmiste investeeringute jaoks 15 miljonit eurot. Fondi toetusmeetme abil on ettevõtetel võimalik investeerida tootmise laiendamisse, kaasajastamisesse, tootearendusse ja innovatsiooni. Toetuse eesmärk on aidata kaasa piirkonna elavdamisele, luua juurde või säilitada töökohti ja tõsta ettevõtete konkurentsivõimet. Välistatud on üksnes fossiilsete maavarade ja kütustega seotud tegevused ning tubaka- ja terasetööstus.

Kolmandik EL-i püsimagnetitest võiks tulla Ida-Virumaalt

Kui Eesti väikeinvestorid räägivad, kuidas nad soovivad vähendada geopoliitilisi riske soetades rendiäri ajamiseks üks või kaks korterit Hispaaniasse, siis suurettevõtted teevad samal ajal 100 miljoni euro eest pikaajalisi investeeringuid Ida-Virumaale, vahetult Vene piiri äärde. Need otsused ei tule kergekäeliselt, seega võib olla kindel, et sinna on läinud palju taustatööd ning riskianalüüse.

Oma tehase rajamise näidet on jaganud NPM Silmet OÜ tegevjuht Raivo Vasnu. Koostöös Kanada ettevõttega Neo Performance Materials ehitab NPM Silmet Narva Tööstusparki ülivõimsat püsimagnetite tehast. Õiglase ülemineku fondi ligi 20 miljoni euro suuruse toetuse abil plaanib 320 töötajaga tehas töö käivitada juba järgmisel aastal ning kasvada kahe aastaga 1000 töötajaga tehaseks, mis ekspordib 2000–5000 tonni püsimagneteid aastas. Selle investeeringu kogumaht on esimeses etapis 100 miljonit ja teises etapis veel täiendavad 100 miljonit eurot.

Unikaalne olukord elektriturul

Sihtasutus Ida-Virumaa investeeringute agentuur on koostöös kohalike omavalitsustega teinud piirkonnas ära suure eeltöö, luues toimiva põhitaristu ja kaasaegsed väljaehitatud infrastruktuuriga tööstusalad. Üks Ida-Virumaa vähemtuntud, kuid suur eelis on see, et sealsed ettevõtted saavad rajada elektritootjatega otseliini ning sõlmida unikaalseid hinnakokkuleppeid. Energiamahukatele tootmisettevõtetele on see tohutu eelis, mis on olemas vaid üksikutes Eesti piirkondades.

Kuna Ida-Virumaal on kaugele ulatuvad tööstuse traditsioonid, sobituvad sinna eriti hästi tootvad ettevõtted, kellel on lihtne värvata oskustöölisi. Kuna ka kohalikud omavalitsused on uute töökohtade loomisest väga huvitatud, pakutakse partnerlust ning tagatakse kiire ja nõuetekohase asjaajamine. Piirkonnas kanda kinnitanud suurettevõtete töötajad vajavad aga ka mitmekülgseid teenuseid, mille pakkujaid praegu napib – seetõttu on Ida-Virumaa suure potentsiaaliga piirkond ka teenindussektorile.

Hirm versus võimalus

Ida-Virumaa äriplaanide läbirääkimistel tajume sageli ettevõtjate ebakindlust piirkonna geopoliitilise olukorra suhtes. Kui ääremaastumine, madal elatustase ja kaasaegse tehnoloogia rakendamise oskustega spetsialistide puudumine valmistas ettevõtjatele muret juba varem, siis Ukraina sõjast tulenev piiri sulgemine ja idanaabri lähedus on hirmu veelgi suurendanud.

Raivo Vasnu toob välja, et nende tehase lugu peaks andma julgust ka teistele ettevõtjatele – kui nii suure ambitsiooniga projekt rajab oma äri kõigest 500 meetri kaugusele Eesti idapiirist, tähendab see, et potentsiaal kasumit teenida ületab riske. Kuna Ida-Virumaa on riigile strateegiliselt tähtis, on piirkond ka väga hästi kaitstud.

Ida-Virumaa fännid on ka seal sündinud ja kasvanud ettevõtjad. Näiteks Madis Olt käivitas juba paarkümmend aastat tagasi koos vennaga Kiviõli kandis põllumajandusettevõtte Agricom Tehnika OÜ, mis toodab biomassist tahkekütuseid. Ettevõte on tänu õiglase ülemineku fondile jõudsalt laienenud. Nende küttematerjal hoiab töös nii kohalikud katlamajad kui suuremad elektri- ja soojuselektrijaamad Eestis ning kaugkütte katlamajad Soomes ja Taanis. Lisaks on Olt edukalt käima vedanud ka Kiviõli Seikluspargi, mis toob piirkonda nii sise- kui ka välisturiste.