Pangad on kohustatud rakendama Euroopa Liidu (EL) ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) poolt kehtestatud rahvusvahelisi sanktsioone. Info rahvusvaheliste sanktsioonide ning valdkonna kohta üldiselt, koos viidetega asjakohastele õigusaktidele ja juhistele on leitav siit: https://vm.ee/rahvusvahelised-sanktsioonid ja www.sanctionsmap.eu.
Rahvusvahelisi sanktsioone tuleb rakendada kliendisuhte loomisel ja selle kestel. Sanktsioonidega seotud kontrollid mõjutavad pangas nii siseriiklikke kui ka välismakseid. Praktikas võib see tähendada seda, et kontrolli sattunud välkmakset ei saa välkmaksena teostada, makse teostatakse tavapärasest aeglasemini ja/või makse kohta küsitakse täiendavat infot, kas panga enda poolt või korrespondentpanga või teise tehingu poole panga nõudmisel. Tehingu kohta võidakse sanktsiooni rikkumise kahtluse kõrvaldamiseks küsida täiendavat infot ja dokumente. Sõltuvalt piirangust võib pangal tekkida kohustus tehing blokeerida või tagasi lükata, samuti võib teha teise tehingupoole pank või korrespondentpank.
Lisaks EL ja ÜRO sanktsioonidele võivad sanktsioone ja piiranguid kehtestada ka teised riigid üksikult. Coop pank kohaldab rahvusvahelises panganduses käibiva praktika tõttu riskipõhiselt lisaks ka USA OFAC sanktsioone, mille kohta leiab infot siit: https://home.treasury.gov/policy-issues/financial-sanctions/specially-designated-nationals-and-blocked-persons-list-sdn-human-readable-lists
Eritähelepanu all on enamuste sanktsioonidega seotult kahesuguse kasutusalaga kaubad (dual use goods). Need on kaubad, sealhulgas tarkvara ja tehnoloogia, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel, kaasa arvatud kaubad, mida saab kasutada nii rahuotstarbelisel eesmärgil, st mitte lõhkeainena, kui ka abivahendina tuumarelvade või muude tuumalõhkeseadmete tootmisel. Nõukogu määrus (EÜ) nr 428/2009, 5. mai 2009, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks, reguleerib seda, mis on kahesuguse kasutusalaga kaubad.
Rahvusvaheliste sanktsioonide ja panganduses kehtivate muude reeglite tõttu on kolmandate riikidega (s.o riigid, mis ei kuulu Euroopa Liitu ega ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik) arveldamisel oluline, et vastaspoole makseinfo sisaldaks tema aadressi ning makse selgitus kajastaks korrektselt tehingu sisu, samuti et ärikliendid oleksid kursis riikide, kus neil äritegevus on, suhtes kehtestatud piirangutega, kuna piirangu rikkumine tahtlikult või teadmatusest võib muuhulgas põhjustada rahalist kahju (näiteks makse viibimise või blokeerimise tõttu).
Euroopa Liit kehtestab sanktsioone määrusega, mis on liikmesriikidele ja ka liidus asuvatele juriidilistele isikutele täitmiseks kohustuslikud ja otsekohalduvad. Siseriiklikult on sanktsioonide valdkond reguleeritud rahvusvahelise sanktsiooni seaduses, mis käsitleb nii seda, kes ja missuguseid sanktsioone kehtestab ning missugused on erikohustusega isikute kohustused ja mis õigused on sanktsiooni subjektidel.
Järelevalvet pankade üle rahvusvaheliste sanktsioonide valdkonnas teostab Eesti Finantsinspektsioon.