Blogi

Virtuaalne maailm on täis võimalusi, kuid ka riske. Küberpettused muutuvad iga päevaga kavalamaks, mistõttu on oluline teada, kuidas kaitsta raha ja andmeid. Coop Panga pettuste tõkestamise juht Toomas Tuuling ja infoturbejuht Sander Eesmaa jagavad praktilisi nõuandeid internetis turvaliseks tegutsemiseks.

1. Tunne ära petulehed

Paljud petturid loovad veebipoode, mis matkivad tuntud ettevõtteid, kuid nende ainus eesmärk on varastada andmeid või raha. Kuigi väga hästi tehtud petulehekülgi võib olla keeruline ära tunda, siis sageli esineb neis pisikesi ebatäpsusi.

Kõige esimesena tuleks vaadata veebilehe aadressi. Hästi matkitud veebilehel võivad olla vaid väikesed erinevused võrreldes õige lehega. Lisaks võib petuleheküljele viidata turvalisusele viitava „https“-ühenduse puudumine. Turvalise ühenduse puudumine ei tähenda aga alati petulehte ja turvaline ühendus ei pruugi tingimata viidata usaldusväärsele veebilehele.

Samuti esineb petulehtedel sisu- ning kujundusvigasid, puudulikke andmeid ja mittetöötavaid viiteid. Petulehekülgedele viitavad sageli ka hinnad, mis tunduvad liiga head, et olla tõsi.

Kõige kindlam viis petulehekülgede vältimiseks on alati ise sisestada veebiaadress käsitsi ning mitte vajutada kahtlastele otselinkidele.

2. Maksa internetis turvaliselt

Internetis maksmine on mugav, kuid sellega kaasnevad riskid, mida saab teadliku käitumisega vähendada. Turvaliste makseviiside kasutamine ja ettevaatus võivad ära hoida suuremaid kahjusid.

Eestis on üheks kõige populaarsemaks maksemeetodiks pangalingid, mis on turvalised lahendused, kuna tasumine toimub otse panga enda keskkonnas. Nii ei pea jagama näiteks kaardiandmeid kolmandate osapooltega.

Internetis ostlemiseks võiks luua ka eraldi konto koos virtuaalkaardiga. Eraldi kontol raha hoidmine tagab, et petturid ei saa ligipääsu suurtele summadele. Selleks on mõistlik kanda kontole raha alles siis, kui reaalne internetiost on plaanis. Kontoga on hea ühendada virtuaalkaart, mis toimib maksevahendina sarnaselt tavapärasele füüsilisele pangakaardile. Samamoodi võib internetiostude jaoks mõeldud kontoga ühendada tavalise pangakaardi.

3. Sea endale mõistlikud limiidid

Kaardi- ja kontolimiitide seadistamine on üks tõhusamaid viise, kuidas internetis tehinguid tehes riske vähendada. Mõistlikult seadistatud limiidid aitavad võimalikke kahjusid oluliselt piirata. Kontolimiidid määravad, kui palju raha saab kontolt ülekannetega liigutada. Kaardilimiidid määravad aga seda, kui suures summas saab kaarti kasutada näiteks poes või internetis ostlemiseks.

Nii konto- kui kaardilimiite on mõistlik hoida piisavalt madalana, et igapäevased kulud saaksid kaetud. Suuremate ostude eel saab mõlemat Coop Pangas mugavalt muuta. Selleks tuleb vaid siseneda interneti- või mobiilipanka ningvalida seadete alt „Limiidid ja õigused“. Limiite tasub regulaarselt üle vaadata ja kohandada vastavalt vajadusele.

Lisaks võib ajutise piiranguna keelata internetist kaarditehingute tegemine, kui on teada, et lähiajal tehinguid teha pole plaanis. Selleks tuleb netipangas või äpis kõigest ühte nuppu vajutada.

4. Kaitse oma kontosid kaheastmelise autentimisega

Makseid tehes annab lisaturvalisuse kaheastmelise autentimise kasutamine. See tähendab, et sisselogimiseks või tehingu kinnitamiseks ei piisa ainult paroolist või kaardiandmetest, vaid peab olema täiendav kinnitus näiteks SMS-koodi, mobiilirakenduse kinnituse või biomeetrilise autentimise näol.

Internetis turvaliselt tegutsemiseks on mõistlik aktiveerida kaheastmeline autentimine igal pool, kus see võimalik on. Paljudel veebiteenustel, sealhulgas sotsiaalmeediaplatvormidel, on see valik olemas.

Veendu, et kinnitad kaheastmeliselt ainult neid tehinguid või toiminguid, mida oled ise algatanud.

5. Ära jaga oma isikuandmeid telefoni teel võõrastele inimestele

Kõne- ehk telefonipettused on üks levinumaid viise, kuidas petturid üritavad inimeste käest raha või isikuandmeid kätte saada. Sageli on need hästi planeeritud ja võivad tunduda veenvad. Petturid esinevad tavaliselt mõne usaldusväärse asutuse esindajana – näiteks pangatöötaja, politseiniku või klienditeenindajana.

Tihti tuuakse välja, et peab kiirelt reageerima ning hirmutatakse halbade tagajärgedega. Näiteks võidakse väita, et kontol on kahtlaseid tehinguid ja palutakse kiiresti tegutseda, jagades PIN-koode või muid turvaandmeid.

Selleks, et vältida telefonipettuse ohvriks langemist, tuleks olla rahulik ja pidada meeles, et ükski pank ega ametiasutus ei küsi telefoni teel PIN-koode, paroole või kontoteavet. Kui seda palutakse, on suure tõenäosusega tegu pettusega.

Kui kõne tundub kahtlane, on parem see kohe lõpetada. Vajadusel saab panka, politseisse või muusse asutusse ise tagasi helistada. Selleks tuleks vaadata kontaktnumbrit ameti või ettevõtte kodulehelt.

6. Hoia oma paroolid turvalises kohas

Kuna kõiki paroole on keeruline meeles pidada, tasub kasutada paroolihaldureid. Rakendused nagu KeePass, Google Password Manager, Samsung Pass või Apple Keychain aitavad hoida kõiki paroole turvaliselt ja vähendavad vajadust neid meeles pidada. Paroolihaldurid genereerivad automaatselt tugevaid paroole, mida saab turvaliselt kasutada. Ka käsitsi loodud paroole saab hoida turvaliselt samas kohas.

Üks lihtne meetod on salvestada paroolid telefoniraamatusse vihjetena, mida mõistab ainult kasutaja ise. Sellisel juhul peaks kood olema teiste jaoks raskelt äraarvatav ning tuleks jälgida, et telefon ise oleks kaitstud PIN-koodi või biomeetriaga.

Lisaks tasuks mõelda andmete varundamise peale. Regulaarne varundamine võimaldab kaotatud või katki läinud seadmete korral andmeid taastada ja vältida suuri rahalisi või emotsionaalseid kahjusid.

7. Räägi lähedastega ning paku neile vajadusel abi

Kuigi petturite ohvriks võib langeda igaüks meist, siis sageli on sihtmärgiks võetud vanemaealised, kes on vähem kursis tehnoloogiaga ning ei ole teadlikud levinud petuskeemidest ja turvalise internetikasutuse põhimõtetest.

Seetõttu tuleks lähedastele jagada praktilisi näpunäiteid, kuidas pettusi ära tunda ja seeläbi vähendada riski, et nad võiksid langeda mõne pettuse ohvriks. Kasutada võiks elulisi ja hõlpsalt mõistetavaid näiteid, näiteks kirjeldada kõnepettuse tüüpilisi stsenaariume.

Kahtluse korral tasub julgustada pöörduma panga, politsei või lähedase poole.

Vaata juba täna üle oma limiidid, aktiveeri kaheastmeline autentimine ja räägi lähedastega turvalisusest internetis, et hoida raha ja andmeid kaitstuna!