Blogi

Kriis on ilmselt üks meedias enimkasutatud sõnu viimase kolme aasta jooksul – tervisekriis, energeetikakriis, julgeolekukriis ja nüüd siis majanduskriis. Majanduskriisi definitsioone võib olla erinevaid sh üsna levinud on rääkida majanduskriisist, kui SKT langeb mitmeid kvartaleid järjepanu. Eestis on see käes – Statistikaameti andmetel on SKT püsivhindades langenud juba alates 2022. aasta teisest kvartalist ja langus on olnud tugev (2023. aasta teises kvartalis langus eelmise aasta teise kvartali suhtes -2,9%).

Selles kontekstis on üsna ootamatu, et vaatamata pikale SKT langusele on muud majanduskriisiga tavapäraselt kaasnevad kannatused nagu ettevõtete massiline pankrotilaine, järsult suurenenud töötus, kinnisvarade sundmüügid jms olnud pigem tagasihoidlikud, piirdudes konkreetsete tööstusharude või ettevõtetega.

Imed ei kesta igavesti

Nendest põhilistest hädadest suurimaks tuleb pidada ohtu tööpuuduse massiliseks kasvuks. Seni, kui inimestel on töö ja sissetulek, saavad nad hakkama nii oma pere toidulaua katmisega, elektriarvete ja üüri maksmisega ja ka kodulaenude teenindamisega. Tänaseni on tööpuudus kasvanud üsna mõõdukalt ja püsib jätkuvalt väga tervislikul tasemel. See on väikestviisi ime, aga imed ei kesta igavesti. Ei ole võimalik, et pikema aja jooksul Eesti eksport väheneb kümnetes protsentides, töötlevas tööstuses ja ehituses pannakse ettevõtteid kinni, aga töötus jääb jätkuvalt mõõdukaks.

Niisiis kui meie eesmärk on hoida tööhõivet tugevana, siis tuleb tagada, et ettevõtted, kus need inimesed töötavad, püsiks elus ja konkurentsivõimelised. Rasketel aegadel on poliitikutel kiusatus ja tegelikult ka kohustus hätta sattunuid ja nõrgemaid ühiskonnas toetada. Samuti on suur kiusatus minna ja võtta ära „liigne“ kasum neilt, kes on parasjagu edukad.

Rahakülv õõnestab keskpanga eesmärki

Kõigepealt toetustest. Üks suuri hädasid, millega kogu Euroopa juba ligi poolteist aastat võitleb, on inflatsioon. Selle ohjeldamiseks tõstab Euroopa Keskpank intresse, et jahutada majandust ja pidurdada nõudlust. Kui samal ajal valitsused külvavad raha toetusteks, mis on suunatud tarbimise kasvatamisele, siis see on ju üsna tobe olukord, kus kaks suurt makromajandust juhtivat jõudu (riikide valitsused vs Euroopa Keskpank) tegutsevad üksteisele risti vastupidises suunas. Seda tuleks kindlasti vältida, st külvata elanikkonnale raha arvete maksmiseks oleks väga vale.

Tarbimise toetamise asemel tuleb eelistada elujõulisi tööandjaid. Riik ei peaks otsima võimalusi, kuidas inimestele jagada toetusi ja abipakikesi, vaid soodustama olukorda, kus inimesed saavad väärikalt käia tööl, luua väärtust ja selle eest teenitud palgast maksta oma arveid ise.

Riik peab panustama meie ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu. See sisaldab väga erinevaid meetmeid: nii vajadust tuua elektrienergia hind naabrite tasemele, tagada ligipääs kiirele andmeside kui kindlasti ka ettevõtete halduskoormuse kergendamist. Näiteid on veelgi.

Kasumi teenimine loob tugevaid tööandjaid

Kogu riigi pingutus peab olema suunatud sinna, kus meil oleks edukaid ja kasumlike ettevõtteid. Ettevõtluses ei tohiks kasum olla häbiasi. Samuti ei tohiks kasumi teenimine tekitada ettevõtjas hirmu, et kellegi karvane käsi tahab seda kohe ära võtta. Kasumi teenimine ja selle reinvesteerimine ettevõtlusse tagasi on tugevate tööandjate vundament.

Eelmisel aastal oli paljudes riikides suur kiusatus maksustada erakorraliselt energeetikasektorit. Energeetikasektoris on nüüdseks pidu läbi ja õnneks vähemalt Eestis nende kasumite kallale ei mindud, sest muidu oleks nad nüüd tõusnud intresside ja langenud energiahindade juures abivajajate nimekirjas.

Praegu on pankade kasumid tugevad. Kui me selle kiire tulu lootuses tormame pankasid erakorraliselt maksustama, siis me muudame nõrgaks meie finantssüsteemi ja võtame pankadelt võimekuse finantseerida neid ettevõtteid, kes annavad Eesti inimestele tööd.

Rohkem omakapitali tähendab rohkem laene ettevõtjatele

Pankade võimekus laenu anda sõltub nimelt sellest, kas neil on regulatsioonidega nõutavat omakapitali. Selle omakapitali põhiliseks allikaks on kasum, mida kiiresti kasvavad pangad suures osas reinvesteerivad selleks, et anda klientidele täiendavat laenu. Coop Pank on viimastel aastatel olnud tugev Eesti majanduse toetaja, finantseerides sadu Eesti ettevõtteid ja tuhandeid majapidamisi.

Oleme valmis seda ka edaspidi tegema ja toetame uute töökohtade loomist, mistõttu meil on hea meel, et riik ei läinud kaasa populismiga ning leidis mõistliku lahenduse, mis sobis nii ühiskonnale kui ettevõtjatele. Seeläbi jäi ettevõtluskeskkond tugevamaks ning vähenes oht, et peaksime rääkima rohkem töötutest ning nende toetamisest. Siinkohal saame tõdeda, et kõige paremini hoiame me oma inimesi siis, kui me suudame hoida alles töökohti.