Millele kulub keskmise eestlase palgaraha?

Coop Panga isikustamata andmetel põhinev analüüs näitab, et arvestatav osa eestimaalaste sissetulekust kulub laenude ja muude finantskohustuste katmiseks. Täpsemalt kulub ligi 40% sissetulekust laenude, toidu- ning olmekuludeks, kirjutab Coop Panga erakliendi igapäevapanganduse juht Moonika Maaring.

Eesti keskmine brutopalk on 2000 euro lähedal, mis tähendab, et keskmist palka teenivale töötajale laekub igakuiselt pangakontole umbes 1500 eurot. Sellest umbes 25% ehk ligi 375 eurot tasutakse laenumakseteks ja 15% ehk 225 eurot jäetakse toidupoodi.

Pärast laenumaksete tasumist ja poeskäike jääb keskmisele palgateenijale vaba raha üldjuhul umbes 900 euro ringis.

Sellest rahast umbes 20% ehk ~300 € liigutatakse enda isiklike või laste kontode vahel. Umbes 12% ehk ~180 € kulub igakuistele kommunaal- jms arvetele ja ligi 8% ehk ~120 € kasutatakse laste ja lemmikloomadega seotud kulude tasumiseks. Ülejäänud raha jaguneb peamiselt transpordi, säästude ja meelelahutuse vahel. Kusjuures säästude summad ei kasva sissetuleku kasvuga samas rütmis nagu seda eeldada võiks – sissetulekute kasvades säästetud summad küll mõnevõrra suurenevad, kuid mitte samas proportsioonis palgakasvuga.

Inimestel, kelle sissetulek laekub Coop Panka, on keskmiselt kuu lõpus arvelduskontol alles umbes 400 eurot. Samas on arvestataval hulgal see summa isegi väiksem kui 100 eurot ja seda ühtemoodi nii madala-, keskmise- kui ka kõrgepalgaliste puhul. Siinkohal tuleb arvestada, et nende seas võib olla ka neid, kes eelistavad vaba raha hoida näiteks paindlike tingimustega intressi koguval Rahasahtli hoiusel või mõnel teisel sarnasel kogumiskontol. Ühtlasi ilmestab kuulõpu väike kontojääk ka seda, et säästmis- ja kogumisharjumused ei teki iseenesest ning nende kujundamiseks peavad ühtmoodi pingutama kõik palgasaajad.

Koosta eelarve ja kasuta soodustusi

Igal juhul on pingelise eelarve juures oluline, et leibkonnal oleks kuludest ja tuludest võimalikult täpne ja kategooriatel põhinev ülevaade. Alles seejärel on võimalik hakata otsima realistlikke kokkuhoiukohti ning tegema nende elluviimiseks teadlikke otsuseid. Selleks, et pere igakuised rahaasjad korras hoida, on oluline koostada läbimõeldud eelarve ja järgida selle täitmist. Hästi koostatud eelarve annab selge pildi pere rahalisest olukorrast ning aitab teha teadlikke otsuseid ja vältida ootamatuid rahalisi raskusi. Kokkuhoiukohtade otsimist võib alustada nii kategooriatest, millele kulub vähim raha või hoopis neist, kuhu kulub enim. See sõltub leibkonna vajadustest ja võimalustest.

Laenukuludelt kokkuhoidmine eeldab sageli suuremat pingutust ning teinekord võib kulude alandamiseks mõistlik olla isegi see, et olemasolev suurem ning kallim kodu vahetatakse väiksema ja odavama vastu.

Toidukuludelt kokku hoidmiseks on kõige sagedamini antav soovitus see, et poodi külastatakse väga konkreetse ja läbimõeldud ostunimekirjaga või tehakse ostud e-poes, et vältida riiulite vahel ringi jalutades nö emotsioonioste. Samuti tasub jälgida, millised poed pakuvad parimaid kliendisoodustusi. Näiteks Coop Panga kliendid, kes on valinud paketi Kasulik, teenivad Coopi kauplustes Coop Panga deebetkaardiga makstes iga kuu 1% ostupreemiat, mis kantakse rahas nende pangakontole tagasi. Lisaks kehtivad ka Coopi enda boonuspunktid, mida saab kasutada ostukorvi eest tasumiseks Coopi kauplustes. Kokku saavad Coop Panga ja Coop kaupluste ühised kliendid kasutada soodustusi kuni 3% ulatuses, mis tähendab 225-eurose ostukorvi puhul juba 6,75 eurot võitu kuus ja 81 eurot võitu aastas.